Happy wife, happy life!

Kui väsimus ei lähe üle – kas süüdi võib olla menopaus?
Menopaus ei ole ainult kuumahood. See võib lüüa sassi une, energia, meeleolu, keskendumise, intiimelu, töövõime ja suhted. Kõige raskem on see, et see ei tule alati suure sildiga. Kui väsimus püsib, uni ei kosuta ja enesetunne pole enam päris see, mis varem, pannakse see sageli stressi, ülekoormuse või kiire elutempo arvele. Just nii jääbki menopaus paljudel naistel õigel ajal märkamata.
See võib alata varem, kui arvad
Menopausi seostatakse tihti viiekümnendatega, kuid tegelikult algavad muutused sageli varem. Enamasti jõuab loomulik menopaus kätte vanuses 45–55, kuid sellele eelnev perimenopaus võib endast märku anda juba neljakümnendates. Kui menopaus saabub enne 45. eluaastat, peetakse seda varajaseks. Kui enne 40. eluaastat, on tegu enneaegse menopausiga.
See tähendab, et ka 40+, 42 või 44 ei ole liiga noor, et seda teemat tõsiselt võtta. Ja just siin komistavad paljud naised. Nad ei tule selle pealegi, et väsimuse, ärrituvuse ja muutunud enesetunde taga võib olla menopaus.
Sümptomid ei piirdu kuumahoogudega
Kuumahood ja öine higistamine on tuntud, aga päris elu on palju kirjum. On aga naisi kellel ei ole üldse mingeid sümptomeid ja ka neid, kes kogevad väga kergeid sümptome ja siis on neid, kes saavad kõik võimalikud sümptomid. Menopaus võib kaasa tuua püsiva väsimuse, vähese energia, katkendliku une, ajuudu, keskendumisraskused, mälulüngad, ärrituvuse, ärevuse, madala meeleolu, südamekloppimise, peavalud, liigese- ja lihasvalud, kaalutõusu, rasva kogunemise kõhupiirkonda, tupekuivuse, valuliku vahekorra, langenud seksuaalse soovi, sagenenud urineerimistungi ja korduvad põiepõletikud.
Just see teebki menopausi salakavalaks. Naine ei näe üht suurt märki, vaid kümmet väikest asja, mis kõik koos hakkavad tema elu vaikselt paigast nihutama. Ta ei mõtle menopausile, kui unustab sõnu, kui kõik käib närvidele, kui lähedus muutub ebamugavaks või kui uni enam ei kosuta. Ta mõtleb, et midagi on temaga valesti. Tegelikult on naine lihtsalt eluetapis, kus ta keha vajab tuge.
Tagajärjed ei jää ainult kehasse
Kui neid sümptomeid õigel ajal ei märgata, ei jää asi ainult halva enesetunde tasemele. Menopaus tuleb tööle kaasa, ronib suhtesse vahele ja hakkab naist seestpoolt tühjaks sööma.
Töövõime langeb sageli tasapisi. Lihtsad asjad võtavad rohkem aega. Tähelepanu hajub. Mälu veab alt. Varem tavaline tööpäev nõuab nüüd palju rohkem jõudu. Naine tunneb end pidevalt väsinult.
Elust on saanud nõiaring. Keha ei taastu, uni ei kosuta, sümptomid kuhjuvad, aga elu peab edasi minema. Naine pingutab veel rohkem, sest talle tundub, et tuleb lihtsalt end kokku võtta. Tegelikult ei ole küsimus tahtejõus. Küsimus on selles, et ta elab juba pikemat aega kehas, mis annab häiret, aga abi pole tulnud.
Kui selline olukord kestab kaua tulevad ka reaalsed tagajärjed. Tavalised diagnoosid on ärevus, masendus ja või ka depressioon ning ka läbipõlemine ei ole kaugel. Läbipõlemine ei tule uksekella lastes, vaid hiilib ligi tasahilju teiste diagnooside varjus ja jõuab kohale pauguga. Ja kui see pauk on käinud, leiab naine end diagnooside ja ravimite vir-varris. Aga seda kõike oleks saanud ära hoida, kui ta oleks aimanud, milles asi alguses tegelikult oli.
Löögi saavad ka suhted
Kui lähedus muutub valulikuks, soov kaob, uni on katki ja närv on kogu aeg pingul, ei jää see ainult naise sisse. See läheb suhtesse.
Naine tõmbub eemale, väldib lähedust, ärritub kiiremini ja tal on lihtsalt vähem jõudu olla soe, kannatlik ja kohal. Partner näeb muutust, aga ei mõista alati selle põhjust. Tekivad valed järeldused, solvumised ja eemaldumine. Üks tunneb end tõrjutuna, teine arusaamatuna. Ja kui sellest ei räägita ega otsita õigel ajal abi, lähevad suhted päriselt pingeliseks. Pahatihti mitte ainult pingeliseks, vaid ka katki. Pole harvad, need juhused kui mehed noorte naistega uut suhet alustavad.
See ongi menopausi üks valusamaid külgi: vaikides ei kannata ainult naine ise. Vaikides võivad mureneda ka lähedus, usaldus ja side partneriga.
Vaikimine teeb asja hullemaks
Paljud naised varjavad menopausi sümptomeid. Nad ei taha paista nõrgad, vananevad või "mitte enam samad". Nad teevad tööl head nägu, kuigi sisemuses toimub midagi muud. Nad ei räägi põievaevustest, valulikust vahekorrast, kadunud soovist, ajuudust ega sellest, et kõik käib järjest rohkem närvidele.
Aga vaikimine ei hoia midagi koos. Vaikimine lükkab abi kaugemale, süvendab väsimust ja laseb probleemidel suuremaks kasvada. Mida kauem naine püüab kõike üksi välja vedada, seda suurem on hind, mida ta maksab oma tervise, töövõime ja suhetega.
Ainult äratundmisest ei piisa
On oluline aru saada, mis toimub, aga pelgalt teadmine ei pane midagi paika. Kui hormoonidest tingitud muutused on elu juba sassi löönud, on vaja päris tuge ja päris muutusi. Varane abi loeb. Mitte siis, kui oled juba läbi põlenud, suhe on mõranenud ja tööpäevadest on saanud ellujäämine, vaid varem.
Mida kauem menopausi sümptomid tähelepanuta jäävad, seda sügavamale need juurduvad. Ja mida varem abi otsida, seda väiksem on kahju, mida need jõuavad teha.
Toitumine, toitainete tasakaal ja liikumine ei ole siin kõrvalteema
Menopausi ei saa ühe toidukorra ega ühe trenniga ära lahendada, aga just selles eluetapis muutuvad tervislik toitumine, toitainete tasakaal ja liikumine eriti oluliseks.
Kui keha on muutuses, ei pea ta vastu juhusliku söömise, katkise une ja pideva pinge najal. Piisav valk aitab hoida lihasmassi. Kaltsium ja D-vitamiin toetavad luid. Tasakaalustatud söömine aitab energiat ühtlasemana hoida. Kui ainevahetus aeglustub ja keha kogub kergemini rasva kõhupiirkonda, ei tähenda see, et naine oleks midagi valesti teinud. See tähendab, et keha vajab nüüd teistsugust tuge kui varem.
Ka liikumine ei ole siin karistus, vaid tugi. Kõndimine, jõuharjutused, ujumine, jooga või lihtsalt teadlikum igapäevane liikumine aitavad hoida luid, lihaseid, und, meeleolu ja vastupidavust. Menopausi ajal ei ole eesmärk end tagant sundida, vaid ennast hoida.
Menopaus ei ole elulõpp
Menopaus ei ole lõpp-peatus. Aga see on eluetapp, mis võib võtta väga palju, kui seda õigel ajal ära ei tunta. See võib võtta une, töövõime, läheduse, enesekindluse ja lõpuks ka suhte.
Sellepärast ei ole see teema, millest peaks üle libisema mõttega, et küll läheb mööda. Kui sa tundsid end selles loos ära, siis ära jää ootama. Midagi tuleb muuta. Vaikimine ei aita. Kannatamine ei aita. Ja hambad ristis edasi jooksmine ei tee seda paremaks.
Loe ka meie kogemuslugudest menopausi lugu. Vahel algab päris muutus just sealt, et keegi ütleb lõpuks häälega välja selle, mida sina oled seni ainult vaikselt endas kandnud.