Taastumine ei tähenda ainult ootamist

Pärast haigust, vigastust või operatsiooni loodavad paljud inimesed, et ühel hommikul on lihtsalt jälle vana jõud tagasi. Tegelikkuses käib taastumine enamasti teisiti. Enesetunne võib küll tasapisi paraneda, aga keha ei taastu ainult ajaga. Taastumine vajab ka õiget koormust, õiget puhkust ja järk-järgulist tagasitulekut igapäevaellu. Taastusravi ei ole mõeldud ainult raskete juhtude jaoks – seda võib vaja minna pärast haigust, vigastust, operatsiooni või pikemat jõuetust, sest taastumise eesmärk on aidata inimesel jõuda tagasi tavapärase toimetuleku juurde.

Paranemine ja taastumine käivad käsikäes

Paranemine ei ole ainult see, et palavik läheb alla, haav hakkab kinni kasvama või kips lõpuks eemaldatakse. Taastumine käib selle protsessiga samal ajal kaasa. Kui inimene tunneb end veidi paremini, ei tähenda see veel, et keha oleks endises vormis. Pärast grippi, kopsupõletikku, luumurdu või operatsiooni võib jõud, vastupidavus ja liikumiskindlus olla mõnda aega selgelt väiksemad. Kopsupõletiku puhul võib väsimus püsida nädalaid või isegi kuid, mistõttu soovitatakse igapäevaellu naasta järk-järgult, mitte kohe täie hooga.

Keha kaotab jõudu kiiremini, kui me arvame

Üks põhjus, miks taastumine ei tohiks jääda ainult ootamise peale, on väga lihtne: keha kohaneb tegevusetusega kiiresti. Kui inimene on pikemalt voodis, liigub oluliselt vähem või ei saa vigastatud piirkonda kasutada, hakkab lihasjõud ja lihasmass vähenema. Eriti kiiresti annab see tunda jalgades ja suurtes lihasgruppides, mis tavaliselt igapäevast liikumist üleval hoiavad. Uuringud näitavad, et voodirežiim ja liikumatus toovad kaasa lihasatroofia ja lihasfunktsiooni languse ning mida kauem tegevusetus kestab, seda rohkem tööd on hiljem vaja, et endine võimekus tagasi saada.

Liikumine on ravim, aga õiges annuses

Soome väljend liike on lääke peab hästi paika, aga ainult siis, kui liikumine on õigesti doseeritud. Taastumise ajal ei ole eesmärk teha võimalikult palju, vaid teha täpselt nii palju, et keha hakkaks uuesti tööle, ilma et koormus teeks rohkem kahju kui kasu. Õigel ajal alustatud kerge liikumine aitab toetada vereringet, säilitada lihastööd, vähendada jäikust ja taastada kindlustunnet. Pärast operatsiooni on varane mobiliseerimine seotud paremate tulemustega ning seda peetakse oluliseks osaks taastumisest just sellepärast, et see aitab vähendada tüsistusi ja toetab funktsiooni taastumist.

Pärast hingamisteede haigust tuleb koormust tõsta targalt

Pärast grippi või eriti pärast kopsupõletikku võib inimene tunda, et haigus on justkui läbi, aga keha ei käi veel järele. Trepist minnes tekib hingeldus, jõud kaob kiiremini ja taastumine pärast väikestki pingutust võtab rohkem aega. See ei tähenda tingimata, et midagi oleks valesti, vaid et hingamissüsteem ja kogu keha vajavad veel aega. Just sellepärast on mõistlik naasta tegevuste juurde sammhaaval. Igapäevased toimetused, lühikesed jalutuskäigud ja tasapisi pikenev koormus on pärast kopsupõletikku mõistlikum tee kui kas täielik passiivsus või liiga kiire naasmine vana tempo juurde.

Ka luumurd ja operatsioon ei taha liiga pikka pausi

Luumurru või operatsiooni järel on täiesti loomulik, et keha vajab alguses kaitset. Aga niipea kui arst või füsioterapeut lubab, muutub liikumine taastumise osaks, mitte takistuseks. Pärast luumurdu soovitatakse tegevuse juurde naasta järk-järgult, alles siis kui valu on peaaegu taandunud ja liikuvus ning jõud on piisavalt taastunud. Sama mõte kehtib ka operatsioonijärgsel ajal: taastumine ei tähenda ainult haava paranemist, vaid ka seda, et inimene saab sammhaaval tagasi oma tavapärase liikumise, kindlustunde ja iseseisvuse.

Suurim viga on teha kas liiga palju või liiga vähe

Taastumise juures kipuvad inimesed jääma kahte äärmusse. Ühed proovivad liiga vara tõestada, et nad on jälle vormis, ja teevad korraga rohkem, kui keha talub. Teised ootavad liiga kaua, sest kardavad valu, väsimust või uut tagasilööki. Mõlemad äärmused võivad taastumist pikendada. Seepärast ongi kõige targem tee järkjärguline koormuse tõstmine. Vigastuse järel soovitatakse alustada kergemast liikumisest ja suurendada koormust samm-sammult, mitte hüpata kohe endise taseme juurde.

Taastumine ei ole test, vaid protsess

Taastumine ei küsi ainult seda, kas keha saab hakkama, vaid ka seda, kuidas inimene ise sellesse protsessi suhtub. Mõnikord on suurim samm mitte see, et jaksad palju teha, vaid see, et julged uuesti alustada. Mõni päev tuleb tagasi rohkem jõudu, mõni päev vähem. See on normaalne. Taastumine ei ole sirge joon ja seda ei pea mõõtma ainult selle järgi, kui kiiresti keegi oma vana tempo tagasi saab. Olulisem on see, et suund oleks õige: natuke rohkem jõudu, natuke rohkem kindlust, natuke rohkem elu tagasi. Rehabilitatsiooni mõte ongi aidata inimesel taastada toimimisvõime, mitte lihtsalt oodata, kuni aeg midagi ise ära lahendab.

Alustada tuleb arsti juhistest, mitte enda kannatamatusest

Kõige tähtsam on siiski see, et taastumine peab toetuma sellele, mida arst või füsioterapeut on sinu olukorra kohta öelnud. Pärast operatsiooni, kopsupõletikku või luumurdu ei ole kõigi alguspunkt sama. Mõne jaoks tähendab see lühikesi jalutuskäike, mõne jaoks hingamisharjutusi, mõne jaoks mõnda aega selget koormuse piirangut. Aga isegi siis, kui piirangud on olemas, ei tähenda see tavaliselt, et inimene peaks jääma täiesti passiivseks. Õige taastumine tähendabki seda, et kuulad juhiseid, kuulad oma keha ja liigud edasi sammhaaval.