Täna liugu laseme, hõissa, meil on vastlad!

Teine, mitte vähem tähtsam tegevus, mis tegi tavalisest päevast vastlapäeva, oli liu laskmine. Vähemalt meie peres ei lastud vastlapäeval liugu ainult kelguga, vaid võeti sõiduriistaks kõik, mis vähegi libises. Ja ka see, et mäele mindi ikka kogu perega, tegi sellisest luilaskmisest juba omaette elamuse ning seda ei saanud kuidagi võrrelda igapäevase kelgutamisega! 

Vahukoorepühad

Kas sul on juba hernesupp keemas, kuklitainas kerkimas , vurrid tehtud, pillikeeled häälestatud ja vaim pikaks liuks valmis? Päris pikk nimekiri toimetusi üheks päevaks - eks ole! Kuid veel pikem, kui see eelnev nimekiri, on meie poelettidel erinevate vastlakuklite valik - üks uhkem kui teine. Just need vastlakuklid annavad juba julgelt kuuaega varem meile märku, et nüüd on vahukoorepühad tulemas. 

Minu põlvkod mäletab veel aega, kus oli raske midagi kaubandusest saada. Hetkel elame aga ajastus, kus on võimaluste vahel raske valikut teha. Tõsi on see, et mõlemal alastul on oma raskuspunkt. Vaadates neid lookas kukliriiuleid, tekib vägisi mõte - kas tõesti kõigile neile jagub ostjaid ja kui raskeks muutub pärast sellist pidusööki maiustaja samm?

Kombestik, mis ulatub sügavamale kui mäenõlv

Praegusel ajal tähistame vastlapäeva eelkõige lusti ja söömisega. Meie vanarahva jaoks oli aga tegemist strateegilise üleminekuajaga, kus iga tegu pani aluse eesseisvale suvele. Kui meie eesmärk on nautida lumäel kiirust ja adrenaliini, siis esivanemad mõõtsid mäenõlvadel hoopis tulevast elukvaliteeti.

Mäele pidid jõudma eranditult kõik pereliikmed, sest usuti, et ühine liug kindlustab kogu talu edasimineku ja hingerahu. See polnud lihtsalt meelelahutus, vaid rituaal, mis pidi tagama majapidamise õnnestumise – alates põllusaagist kuni pereliikmete terviseni.

Vastlapäeva keelud ja uskumused

Vastlapäev ei olnud pelgalt lõbupäev - see oli päev, mida tuli korralikult ettevalmistada ja kus iga liigutus, või selle tegemata, jätmine mõjutas pere käekäiku. Siin mõned huvitavad näited, mida sel päeval järgima pidi:

1. Juuksed : Ilu ja selge mõistus

See oli üks väheseid päevi, kus enesele tähelepanu pööramine oli lausa kohustuslik:

• Kammimine ja lõikamine: Need tegevused pidid andma juustele lina läike ja tugevuse. Usuti, et nii kuidas hoolitsed täna oma juuste eest, nii kasvab ka suvel lina.

• Hoiatus isetegijatele: Ise oma juuste lõikamine oli aga keelatud. Vanarahvas nimelt väitis: "Kes ise oma juukseid lõikab, lõikab koos nendega ära ka oma selge mõistuse."

• Puhtuse riitus: Just sel päeval pestud pea pidi hoidma nii juuksed aastaringselt terved kui ka täid peast eemal.

2. Töökeelud: Karjaõnn ja rahu majas

Paljud tavapärased talutööd pandi pausile, et mitte loodusjõude pahandada:

• Ketramiskeeld: Kedervars pidi puhkama, sest voki suristamine tähendas hirmsat ennustust – usuti, et see paneb suvel lammaste pead ringi käima.

• Nõelumine ja kudumine: Need tööd olid täielik tabu. Nõelapisted ennustasid suveks madusid õue peale ja et, kariloomad jäävad pimedaks. Vardad jäeti nurka ka selleks, et suvel sääsed ja parmud karja ei kiusaks.

3. Rituaalsed tegevused: Liug ja vurr

Et õnn majja tuleks, tuli tegutseda teadlikult:

• Linaseemned sõiduriistas: Perenaised peitsid tihti linaseemneid kelguistme alla, et "õnn sõidaks kaasa". Pikk liug tähendas ju pikka lina ja väärtuslikku kangast.

• Vurrimaagia: Seajalakondist meisterdatud vurr polnud vaid mänguasi. Selle kumisev ja undav hääl toimis kui iidne heliteraapia, mis peletas eemale kõik kurja ja ebasoovitava.

4. Toit ja olme: Sead ja valgus

• Kondimaagia: Seajalakonte ei tohtinud pärast söömist kohe laiali pilduda (koertele anda). Neid hoiti ja austati, et sead suvel rukkisse ei läheks vaid põsiksid kodu lähedal.

• Valguse hoidmine: Vastlaõhtul ei tohtinud lampi süüdata. Inimesed läksid magama eha valgel, et suvel oleksid silmad terved ja tubane töö edeneks vaimu väsitamata.

Vastlapäeva lätetel: Kuu rütmid ja tühjenevad tünnid

Vastlapäev on astronoomiline ja religioosne sõlmpunkt. Selle asukoht kalendris on liikuv, kuna see tugineb iidsele noorkuu rütmile. Reegli kohaselt peab vastlapäev langema noorkuu esimesele teisipäevale, olles täpselt seitse nädalat enne lihavõtteid.

Ajalooliselt on see püha täitnud kahte praktilist rolli:

• Kiriklik lävi: See on viimane päev enne tuhkapäeva, mil algab 40-päevane suur paast. Seetõttu oli vastlapäev viimane võimalus süüa loomset toitu , mistõttu kujunes sellest rammusate roogade ja ühise pidutsemise aeg.

• Talupoja loogika: Veebruariks olid tavaliselt varud lihatünnides kahanenud. Järele olid jäänud just seajalad ja saba – vähemväärtuslikud, kuid rammusad osad. Need keedeti koos valgurikaste herneste või ubadega toekaks supiks. See andis vajaliku energiavaru enne kevadiste välitööde algust. 

Nii ühendab vastlapäev endas muistse kuukalendri, kirikliku distsipliini ja talupoja nutikuse, kasutada talvevarusid viimse ampsuni.

Vastlakarnevalid laiast maailmast: Pannkoogirallid ja tünnipeks

Vastlapäev ei ole vaid meie traditsioon, see on osa ülemaailmsest rütmist, kus enne kevadist paastu ja suurt tööperioodi lastakse rihm korraks lõdvaks. Kuigi tavad varieeruvad, on eesmärk sama - saata talv müraga minema ja täita kõht viimast korda rammusaga.

• Ühendkuningriik ja pannkoogijooksud: Seal tähistatakse Pancake Day'd (pannkoogipäeva). Lisaks maiustamisele korraldatakse ajaloolisi pannkoogirallisid, kus joostakse tänaval, pann käes, ja peetakse võistlust, kes suudab jooksu pealt kooki kõige osavamalt õhus ümber pöörata.

• Poola ja rasvane neljapäev: Poolas algavad pidustused juba neljapäeval (Tłusty czwartek), mil süüakse uskumatutes kogustes pączki'sid – poola traditsioonilisi moositäidisega sõõrikuid. Uskumuse kohaselt tabab seda, kes sel päeval ühtegi sõõrikut ei söö, ebaõnn, mistõttu on sabad pagaritöökodade taga kilomeetrite pikkused. 

• Taani ja "kurjus tünnis": Fastelavn on taanlaste vastlapidu, kus lapsed peksavad pulkadega kommidega täidetud tünni. Ajalooliselt oli see rituaal kurja peletamiseks, kuid täna kasutatakse ka tünnidena piñata't.

• Islandi kolmepäevane pidustus: Islandil on paastu-eelne aeg jaotatud lausa kolmeks: Bolludagur (kuklipäev), Sprengidagur (soolaliha ja herneste söömise päev, mil süüakse end "lõhkemiseni") ning tuhkapäev, mil lapsed maskeeruvad ja käivad lauldes maiustusi kogumas.

• Soome süsteemne pühitsemine: Meie naabrid soomlased on vastlad jaotanud kaheks: laskiassunnuntai (pühapäev) ja laskiastiistai (teisipäev). See annab topeltvõimaluse nii hernesupiks, kelgutamiseks kui ka moosi või mandlimassiga kuklite nautimiseks.

Loodus annab märku

See kirev pilt maailmast näitas, et meie traditsioonid võivad olla erinevad aga mõte neil on sama. 

Kuigi väljas võivad olla veel korralikud külmakraadid, näitab loodus esimesi kevade märke. Päike käib kõrgemalt ja ka lindude lauluhäältes on kuulda kevade toone. 

Vanarahvas pidas esimeseks kevade märgiks juba küündlapäeva - 2. veebruari.  Siis hakkab kõrs lund vihkama, päike soojendab nii palju, et katuseräästasse tekivad jääpurikad. Mina olen neid kevade märke juba märganud. 

Talve selgroog praksatas enam kui kolm nädalat tagasi ja eks vastlatrall ongi talvele meeltetuletuseks, et varsti-varsti peab ta oma valitsuskepi üle andma. 

Vastlapäev annab märku, et rannahooaeg ei ole enam kaugel.

Vastlapäeva viimane liug on ühtlasi märk sellest, et rannahooaeg ei ole enam mägede taga. Kui esivanemate jaoks oli järgnev kasinus sundvalik, siis meile on see võimalus teha teadlik restart ja kanda hoolt oma kõige kallima vara – tervise eest. See ei pea tähendama drastilisi dieete, vaid tähelepanelikkust oma igapäevaste harjumuste suhtes: olgu selleks piiri pidamine õhtuse näksimisega, "päris" toidu eelistamine või lihtsalt otsus end rohkem liigutada. Paastuaja loogika ei nõua täiuslikkust, vaid järjepidevust ja austust oma keha vastu. Vastlapäev annab sulle selle vajaliku algtõuke – kelk on juba mäe otsas, nüüd on vaid vaja teha see viimane samm...

Pikka liugu!

Tänavune talv on meid õnnistanud nii krõbedate külmakraadide, kui ka korraliku lumega. Nautige seda aega koos pere ja sõpradega ning looge ühiseid mälestusi. Ma ei saa küll lubada, et pikem liug kuidagi kellegi pere eelarvet kasvatab, aga korraliku sõõmu värsket õhku saate kindlaste. 

Mäenõlvad ootavad vallutajaid! 😉