SAUN - kas kasulik või kahjulik?

Tegelikult ei ole saunas käimine lihtsalt rahvatraditsioon, vaid sellel on ka teadus-uuringutega kinnitatud mõju meie tervisele.

Kuid nagu paljude hästi tuntud asjadega, on ka saunast räägitud erinevaid lugusid. Nii mõnigi neist aga ei vasta tegelikkusele.

Siin murrame neid müüte lahti ja selgitame, mida teadus tegelikult ütleb.

Väide 1: "Sauna kasulikkus sõltub sellest, milline saun on — elektri-, puukütte-, aurusaun või infrapunasaun."

On üsna levinud arvamus, et mõni saun on tervisele oluliselt parem kui teine. Tihti arvatakse, et traditsiooniline puuküttega saun on tervislikum kui elektrienergial töötav, või et infrapunasaun on mõjusam. Tegelikult ei ole teaduslikku tõestust, et ühe kütteviisi kasulikkus tervisele oleks oluliselt suurem kui teisel.

Tõsi on see, et erinevad saunatüübid loovad erineva temperatuuri ja niiskuse kombinatsiooni — elektrisaun on kuivem, aurusaun niiskem ja infrapunasaun soojendab keha sügavamalt läbi infrapuna laine. 

Kuid selline määratlust, mis räägiks selgelt ühe tüübi kui "tervislikuma" kasuks, puudub. Puukütte- ja elektrisaunad võivad saavutada sarnase soojustaseme ja mõlemad võivad pakkuda samasuguseid vereringet, lihase lõdvestamist ja stressi alandavaid efekte, mis on peamised soojateraapia eelised. 

Ja teie, kes te olete pidanud vaidlusi selle üle, milline saun on see kõige parem - minge lihtsalt sauna! 🙂

Väide 2: "Saun teeb vanaks ja kiirendab vananemist."

See arusaam tuleneb sageli sellest, kuidas inimesed tajuvad naha välimust ja keha reaktsioone pärast kuumust. Pärast pikka saunaskäiku võib nahk punetada, olla veidi tundlikum, juuksed tunduda kuivad ja silmapiiril võib olla tunne raskest pingutusest — see kõik võib pinnapealselt meenutada vananemise märke. Kuid see ei ole sama asi, kui bioloogiline vananemine.

Tegelikkuses mõjutab saun kehas mitmeid füsioloogilisi protsesse, mis on pigem seotud vereringe aktiveerimise, lihaste lõdvestumise ja stressihormoonide alandamisega, mitte rakkude enneaegse vananemisega. Mõned uuringud näitavad, et regulaarne mõõdukas saunaskäimine võib olla seotud paranenud südame-veresoonkonna tervise, väiksema kroonilise põletiku taseme ja parema üldise elukvaliteediga — kõik need faktorid on seotud bioloogilise vananemise aeglustamisega, mitte kiirendamisega.

Nahk ise reageerib kuumusele: veresooned laienevad, veri pumbatakse intensiivsemalt pindmiste nahakihtideni, millega kaasneb punetus ja soojus. See on füsioloogiline reaktsioon, mitte "naha kulumine" või kiirenenud vananemine. Samuti võib pärast mitu korda saunas käimist nahk tunduda kergelt kuiv, kuid see ei ole püsiv või struktuuriline kahjustus — see on niiskuse ja rasu tasakaalu muutus, mida saab tasakaalustada lihtsalt vedeliku tarbimisega ja sobiva nahahooldusega peale sauna.

On oluline rõhutada vahet ajutise nähtuse ja pikaajalise bioloogilise mõju vahel. Ajutised nähtavad muutused (punetus, kuumus, kuivus) ei ole samad kui vananemine. Vananemine on bioloogiline protsess, mis on seotud DNA kahjustuste, telomeeride lühenemise, oksüdatiivse stressi ja mitmete rakkude tasandi muutustega. Neid protsesse sauna temperatuuri- ja niiskuse kõikumised ei põhjusta.

Samuti on oluline vaadelda saunaskäiku kui osa tervisetegevuste kompleksist: mõõdukas kuumuse koormus võib soodustada vereringet, lihaste lõdvestumist, sügavamat lõõgastust ja stressi vähendamist. Kõik need tegurid aitavad kaasa paremale taastumisele ja heaolule, mis on pikaajalises perspektiivis seotud energiataseme, une kvaliteedi ja hormonaalse tasakaaluga. Need on just vananemist pidurdavad protsessid.

Seega on müüt, et saun teeb vanaks. See on segadus füüsilise reaktsiooni tajumise ja bioloogilise vananemise vahel. Saun ei kiirenda vananemist — see võib hoopis toetada keha loomulikke taastumisprotsesse, kui seda kasutada mõistlikult ja tervislikus kontekstis.

Väide 3: "Saunas higistamine viib kehast toksiine välja."

Üks levinumaid uskumusi sauna kohta on see, et higistamine puhastab keha ja nahka – justkui avanevad poorid, "mustus tuleb välja" ja organism saab toksiinidest vabaks. See tundub loogiline, sest pärast sauna on nahk soe, niiske ja inimene tunneb end puhtamana.

Tegelikult ei toimu siin bioloogilist puhastumist sellisel kujul, nagu sageli arvatakse. Keha puhastussüsteemid on maks, neerud, soolestik ja lümfisüsteem, mitte nahk. Higistamine on eelkõige kehatemperatuuri reguleerimise mehhanism, mitte detoksikatsioonisüsteem. Higi koosneb peamiselt veest ja elektrolüütidest, mitte organismi "mürkidest".

Ka naha tasandil ei toimu puhastumist biokeemilises mõttes. Saun ei eemalda toksiine naha kaudu, ega puhasta pooride sisu keemiliselt. See, mis toimub, on füüsiline: kuumus laiendab veresooni, suurendab verevarustust, pehmendab nahapinda ja aitab eemaldada pindmist mustust, rasu ja surnud naharakke. See võib jätta nahale siledama ja värskema tunde, kuid see ei ole sama, mis organismi või naha puhastamine bioloogilises mõttes.

Seega on vahe tajutava kogemuse ja füsioloogilise protsessi vahel. Inimene võib tunda end puhtamana, värskemana ja kergemana, kuid see tuleneb vereringe aktivatsioonist, naha pindmise kihi reaktsioonist ja lõõgastusest – mitte toksiinide eemaldamisest kehast või nahast. Saun on termiline koormus, millele keha reageerib vereringe, higistamise ja närvisüsteemi kaudu.

Üks on aga kindel, saunas saab ihumustus korraliku peapesu. 🙂

Väide 4: "Saun vähendab vererõhku ja on alati hea südamele."

See on osaliselt tõsi, aga mitte nii lihtsustatud kujul, nagu sageli mõeldakse. Uuringud näitavad, et regulaarne saunas käimine võib mõjutada südame-veresoonkonna tervist. Näiteks: saunaskäik mõjub vererõhule sarnaselt nagu mõõdukas treening: kuumus laiendab veresooni, mis langetab ajutiselt vererõhku ja tõstab südame löögisagedust. Regulaarne saunaskäimine (4-7 korda nädalas) aitab pikas perspektiivis langetada kõrget vererõhku ja vähendada kardiovaskulaarsete haiguste ning insuldi riski.

Samas on oluline mõista, et see ei kehti kõigile ja mitte alati. Inimestel, kellel on kontrollimatu kõrge vererõhk või teatud südamehaigused, võib see stress olla liiast ja nad peaksid küsima saunakülastuste kohta nõu oma arstilt. On haiguseid, kus saun teeb tõesti kasu asemel hoopis kahju.

Seega ei ole saun kõigile ühtmoodi kasulik. 

Väide 5: "Saun aitab langetada kaalu."

Sauna ajal võib kehakaal tõepoolest ajutiselt langeda, kuid see muutus ei ole seotud rasvapõletuse ega ainevahetusliku muutusega, vaid eelkõige vedeliku kaoga. Higistamise kaudu kaotab keha vett ja elektrolüüte, mis taastuvad pärast vedeliku joomist üsna kiiresti. See tähendab, et kaalulangus, mida inimene saunas näeb, ei ole püsiv ega sisuline muutus kehakoostises.

Uuringud näitavad, et saun võib tõsta südame löögisagedust ja mõnevõrra suurendada energiakulu, kuid see efekt on väike, ega ole võrreldav kaalulangetust toetava füüsilise treeninguga. Saun ei ole iseseisva meetodina tõhus ega püsiv viis kehakaalu langetamiseks, sest ta ei mõjuta otseselt rasvkoe ainevahetust ega kehalist aktiivsust samal viisil nagu liikumine.

See aga ei tähenda, et saunal ei oleks kehale kasulikke mõjusid. Vastupidi — sauna tegelik väärtus ei seisne kaalunumbris, vaid keha reaktsioonis soojusele. Kuumus aktiveerib vereringet, lõdvestab lihaspingeid, soodustab taastumist, vähendab stressi ning toetab autonoomse närvisüsteemi tasakaalu. Need protsessid on olulised üldise tervise, heaolu ja taastumise seisukohalt ning loovad ka paremad tingimused kehaliseks aktiivsuseks ja regulaarseks liikumiseks.

Seega ei ole saun kaalulangetuse tööriist, aga ta võib olla toetav keskkond. Saun ei vähenda kaalu vaid toetab keha loomuliku tasakaalu. Ja see on palju väärtuslikum kui number kaalul.

Saun kui pärand, mis on vanem kui meie endi lood

Lõpetuseks natuke ajaloos ja asjadest, mida me võiksime teada ja lastele adasi anda. Saun ei ole ainult kuumus ja leil — saun on pärand, mis on kasvanud koos inimestega. Võromaa suitsusaunakombestik on kantud UNESCO vaimse pärandi nimekirja. Suitsusaun ei ole lihtsalt saunatüüp, vaid aeglane rituaal, rahu koht, põlvkondade vaheline side ja vaikne teadmine, et mõnikord on kõige olulisem mitte kiirus, vaid kohalolu.

Saun ei pea olema imerohi, et olla väärtuslik. Piisab sellest, et ta annab ruumi hingata, puhata ja olla koos — kehaga, mõttega ja inimestega enda ümber.

Austa traditsioone ja hoia saunakultuuri elus! Ja lase saunal olla koht, kus elu muutub vaiksemaks, soojemaks ja lihtsamaks.