Tantsides terveks - muusika mu kehale

 Tantsul on üks suur eelis - ta lubab sul alustada nii väikselt, et isegi su sisemine toriseja ei jõua protesti kirjutada. Mõnikord piisab sellest, et üks sõrm lööb rütmi. Ja see on juba märk - ma liigun päriselt.

Keha ei vaja alati trenni — keha vajab liikumiseks turvalist tunnet

Tavaliselt ei ole küsimus selles, et inimene "ei viitsi". Küsimus on selles, et keha on liiga väsinud, pinges või ülekoormatud ja siis kõlab "teeme trenni" nagu lisakohustus. Tantsu tugevus on see, et ta algab madala lävega: väike liigutus, lühike aeg, ilma eesmärgita "pean ära tegema".

Tantsimine ei tähenda alati tantsuplatsile minemist. Paar tantsusammu kodus koristades, jalaga istudes takti löömine või õlgade rütmis liigutamine — see on juba osa tantsimisest. See ongi tants, kui sina otsustad, et see on tants.

Sa võid tantsida oma kodus, panna mängima oma lemmikloo ja liikuda just omas stiilis — oma sammudega, täpselt sellistega, mis sulle meeldivad ja sobivad. Sa võid tantsida pühapäevaseid pannkooke tehes. Või miks mitte võtta mõned kiiremad sammud, kui sa proovid uut teksapaari — need näevad ju su jalas suurepärased välja.

Tantsu puhul ei ole kõige olulisem "õige tehnika", vaid see, et keha saab märgi: okei, me liigume. Ja kui keha tunneb, et liikumine ei ole oht, vaid pigem hea tunne, tuleb sageli ka järgmine samm kergemini. Sellepärast töötab tants ka neil päevadel, kui klassikaline trenn tundub liiga suur samm.

Erinevad uuringud viitavad, et tants võib toetada meeleolu ja üldist heaolu ning on eriline just seepärast, et ta ühendab korraga füüsilise pingutuse, vaimse fookuse ja sageli ka sotsiaalse mõõtme. Ehk, see pole ainult "liigutamine", vaid terviklik kogemus, mis mõjutab inimest mitmest küljest korraga.

Muusika on kiirtee rahunemisele ja vahel ka käivitumisele

Muusika mõju on tihti märgatav isegi siis, kui me seda endale "suureks asjaks" ei pea. Põhjus on lihtne: muusika mõjutab närvisüsteemi erutustaset. Mõni lugu rahustab, mõni tõstab energiat – ja mõlemal juhul toimub kehas päris konkreetne muutus: hingamine, pulss, lihaspinge, tähelepanu.

Siin tuleb veel üks praktiline nurk - rahulik vaikne taustamuusika aitab sageli keskenduda. Paraku me ei leia oma igapäevaelus enam peaaegu kunagi 100% vaikust. Ikka on kuskil mõni heli - nn. argipäeva hääled. Vaikne taustamuusika võib olla just see foon, mis pehmendab häirivaid helisid ja teeb keskendumise lihtsamaks.

Muusika ei tähenda alati pidu. Mõnikord on muusika lihtsalt tugi — et sul oleks kergem olla kohal, teha oma toimetusi, rahuneda või alustada liikumist.

Ja kui sa lisad muusikale kasvõi natuke liikumist, siis sa annad kehale füüsilise kanali, kust pinge saab välja minna. Sellepärast tunnevad paljud pärast tantsimist, et pea on selgem ja kehas on rohkem ruumi.

Tants on aju-vitamiin, sest ta treenib korraga mitut kanalit

Tants ei ole ainult jalgade töö. Tantsu ajal teeb aju korraga mitut asja: hoiab rütmi, juhib koordinatsiooni, jälgib tasakaalu, korrigeerib liigutust ja teeb vajadusel kiiresti "ümberarvutusi". See tähendab, et tants on väga tegevusest, kus keha ja aju töötavad käsikäes.

Tantsul on ka emotsionaalne mõju. Muusika tekitab tundeid ja tants annab neile vormi ja tänu sellele toetab tants ka meeleolu. Ta aktiveerib korraga nii tähelepanu kui keha ning purustab selle karuselli, kuhu stress ja mure meid kaasa kisuvad.

Tants on treening, mis ei tundugi trennina

Ja siin on tantsu suur eelis - sa saad teha seda nii, et see sobib su päeva. Sa ei pea eraldi minema trenni. Sa saad tantsida ka siis, kui sa juba niikuinii midagi teed — koristad, teed süüa, ootad kohvi valmimist, paned pesu masinasse. Tants ei ole alati eraldi ette võetud tegevus. Tants võib olla üks võimalus, kuidas sa oma päeva erksamaks muuta.

Tants ravib üksindust, isegi siis kui tantsid üksi

Siin on üks vaikne tõde, vahel ei väsita meid mitte tegevus, vaid see, et me tunneme end pikalt "üksinda kõigega". Tants aitab taastada kontakti  ka enda kehaga, sest liikumine toob su tagasi hetke. See on juba omaette suur asi, eriti kui päeva mured ja kohustused  pöörlevad mõtetes.

Grupis tantsides lisandub teine kiht, ühine rütm ja ühes ajas liikumine tekitavad tunde, et sa oled osa millestki - kuuluvustunde.  Ja see on sageli see, mida organism päriselt otsib — mitte järjekordset ideaalset plaani, vaid tunnet: ma olen elus ja ma liigun edasi.

Sa ei pea tantsima hästi. Sa ei pea tantsima õigesti. 

Julge lihtsalt tantsida! Julge liikuda! Julge elada!

Kui palju tants tegelikult kaloreid kulutab? 

• intensiivsusest- kui suurelt ja kiiresti liigud

• kehakaalust

• pauside hulgast 

• kas sa teed tööd ainult jalgadega või kaasad kogu keha.

Kõige selgem viis tantsustiile võrrelda on MET-väärtused, teaduses kasutatav koormuse mõõt. Siin üks kiire ja aus valem, mille järgi kalorikulu arvutada.

Kalorid ≈ MET × kehakaal (kg) × aeg (tundides) 

Näiteks, kui treenid 30 min, siis märgid valemisse 0,5 tundi

Tantsustiilid ja kalorid (näited 70 kg inimesele, 30 min)

Allpool on tüüpilised MET-väärtused ja kulutatud kalorid. 

Rahulik–mõõdukas:

• Seltskonnatants, aeglane (MET 3.0) → ~105 kcal

• Etno-/rahvatants (MET 4.5) → ~158 kcal

See on ideaalne, kui tahad liikumist, mis ei võta kohe hinge kinni, aga annab kehale ikkagi signaali: me liigume.

Mõõdukas:

• Salsa partneriga (MET 4.8) → ~168 kcal

• Seltkonnatants, kiire (MET 5.5) → ~193 kcal

• Salsa videoga (MET 6.3) → ~221 kcal

Siin on see koht, kus pulss juba tõuseb ja pärast on mõnus  tunne. Ja muide – video järgi ongi tihti tantsimine intensiivsem, sest sa ei tee partneriga pause, vaid tantsid kaasa samas tempo kui videos näha.

Intensiivne: 

• Stepptants ja disco ( MET 7.8) → ~273 kcal

• Võistlustant (MET 11.3) → ~396 kcal

Kui keegi ütleb, et tants ei ole trenn, siis… palun vaadaku need numbrid üle ja tulgu uuesti rääkima. 🙂

Lisaks: Harvard Health Publishing on toonud välja tabelid, kus erinevate tegevuste 30 minuti kalorikulu on võrreldud eri kehakaaludel – tants on seal täiesti arvestatav liikumine.