Mis tegelased need rasvarakud ikkagi on?

Enamasti räägime rasvarakudest kui tüütutest puuküürnikest, kes on end sisse seadnud ega taha kuidagi välja kolida. Tegelikult on nad osa meie ellujäämissüsteemist. Ja kui asu olla siis üsna nutikas osa. 

Rasvarakk ehk adipotsüüt on rakk, mille ülesanne on energiat salvestada ja vajadusel vabastada. Rasvarakud ei ole lihtsalt rasv, vaid osa ainevahetust juhtivast süsteemist. Rasvarakud suhtlevad hormoonide kaudu ajuga, nad mõjutavad meie söögiisu ja reguleerivad energiataset. Seega rasvkude, mis moodustub rasvarakkudest ei ole vaid passiivne ladustamiskoht, vaid aktiivne osa energiatasakaalus.  

Väide 1: Inimese rasvarakkude arv ei muutu.

See on osaliselt tõene väide, kuid ainult teatud tingimustel. Täiskasvanul, kes püsib enam-vähem stabiilses kehakaalus, on rasvarakkude koguarv peaaegu muutumatu. Kui kaal muutub mõne kilo võrra, toimub muutus peamiselt rakkude suuruses – need täituvad või tühjenevad. 2008. aasta Spaldingu jt uuring (Nature) näitas, et isegi märkimisväärne kaalulangus ei vähenda rasvarakkude arvu kuigi palju. See selgitab, miks sageli öeldakse, et rasvarakud "ei kao kuhugi". 

Väide 2: Pikaajalise ja suure kaalutõusu korral võivad tekkida uued rasvarakud.

Paljudele valus tõde aga teadus kinnitab selle väite õigsust. Suure ja pikaajalise kaalutõusuga tekib olukord, kus olemasolevad rasvarakud on juba maksimaalselt suurenenud ja energiat tuleb kogu aeg juurde. Siis tekib olukord, kus keha võib luua uusi rakke juurde. Tähtis on aga rõhutada, et see ei juhtu lühiajalise ülesöömisega, vaid kroonilise ja suure energiabilansi korral. Seetõttu on tugevalt ülekaalulistel inimestel keskmiselt rohkem rasvarakke kui neil, kes pole kunagi märkimisväärselt kaalus juurde võtnud.

Väide 3: Rasvarakkude arv kujuneb suuresti lapse- ja noorukieas.

See on samuti tõsi ning sageli alahinnatud fakt.

Rasvarakkude arv suureneb kõige aktiivsemalt lapsepõlves ja puberteedieas. Kui lapsel tekib rasvumine, võib see tähendada suuremat rasvarakkude arvu ka täiskasvanueas. See ei tähenda, et laps oleks "lootusetus olukorras", kuid see selgitab, miks varajane rasvumine võib mõjutada kehakaalu täiskasvanuna.

Täiskasvanueas on uute rasvarakkude teke märksa piiratum, kuid mitte võimatu – nagu eelmises punktis selgitatud.

Väide 4: Rasvarakud on dünaamilised ja uuenevad.

Sageli arvatakse, et kui rasvarakk on kord tekkinud, jääb see igaveseks. Tegelik pilt on keerulisem. 

Rasvarakud ei ole igavesed ja ka neil on oma eluiga. Uuringud näitavad, et ligikaudu 8–10% rasvarakkudest vahetub igal aastal välja. Kui rakk sureb, tekib tavaliselt asemele uus. See hoiab koguarvu enamasti samas suurusjärgus, kuid näitab, et tegemist on aktiivse ja elava koega. 

See väide toetab taas mõtet, et täiskasvanueas on rasvarakkude arv suhteliselt stabiilne – kuid mitte täiesti muutumatu.

Väide 5: Kaalulangus vähendab rasvarakkude suurust, mitte arvu.

See on enamasti korrektne. Dieedi ja liikumise tulemusel väheneb rasvarakkudes talletatud energia, rakud kahanevad, kuid ei kao. Ja just see seletab ka, miks pärast kiiret ja suurt kaalulangust võib kaal suhteliselt kergesti tagasi tulla – rakkude "ladustamiskohad" on alles ja valmis uuesti täituma.

Siin peitub oluline praktiline järeldus. Kaalulangus ei ole ainult rasva vähendamine, vaid ainevahetuse ja käitumismustrite pikaajaline muutmine. Kui energiabilanss muutub taas positiivseks, täituvad need samad rakud uuesti.

Lõppjäreldus ei ole mustvalge. Täiskasvanueas muutub kehakaalu kõikumisel peamiselt rasvarakkude suurus, kuid see ei tähenda, et nende arv oleks kivisse raiutud. Pikaajaline ja märkimisväärne energiaküllus võib suurendada rakkude hulka, eriti kui ülekaal on kestnud kaua. Samal ajal kujuneb oluline osa rasvarakkude "põhivarust" välja juba lapse- ja noorukieas.

Lisaks ei ole rasvkude passiivne ladustamispaik, vaid hormonaalselt aktiivne ja pidevalt uuenev süsteem, mis mõjutab söögiisu, ainevahetust ja energiatasakaalu. Umbes kümnendik rasvarakkudest vahetub igal aastal, kuid koguarv püsib enamasti samas suurusjärgus.

Praktiline järeldus on lihtne, kuid oluline - kaalulangus ei tähenda ainult rasva vähendamist, vaid kogu energiabilansi ja ainevahetust mõjutava keskkonna muutmist. Rasvarakud reageerivad sellele, milliseid signaale nad saavad – toidust, liikumisest, unest ja stressist. Keha ei tööta meie vastu, vaid vastavalt tingimustele, mille me talle loome.