Õigus hingata – suits ei küsi luba

Puhas õhk kui elementaarne õigus, mitte eraldi palutav viisakus

Puhas õhk on kummaline asi - me märkame teda alles siis, kui teda ei ole. Ometi ei ole see "mugavuse teema", vaid elamise eeldus. Eesti põhiseadus ütleb, et igaühel on õigus tervise kaitsele ning tuletab samas meelde, et igaüks on kohustatud säästma elu- ja looduskeskkonda.

Ja keskkonnaseadustik läheb veel konkreetsemaks: igaühel on õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale ning vajadusel ka õigus nõuda mõistlikke meetmeid, et keskkond sellele vastaks.

See ongi "õigus hingata" kõige ausamas tähenduses - puhas õhk ei peaks olema boonus, mida saab ainult siis, kui tuul on õige ja inimesed eriti viisakad. See peaks olema vaikimisi standard. Mitte luksus.

Väike pilv aga suur hind 

Arutelu kipub takerduma sõnasse "lõhn". Nagu lõhn oleks lihtsalt esteetiline probleem. Tegelikult on lõhn praktiline häirekell. Tervise Arengu Instituut (TAI) on kirjutanud väga otse: "Kui inimene tunneb suitsu lõhna, on ta juba passiivne suitsetaja," sest hingab sisse samu kahjulikke aineid, mida suitsetaja ise. TAI lisab ka teise ebamugava fakti: 80% mürgisest sigaretisuitsust on nähtamatu ja peenosakesed ladestuvad pindadele, jäädes mõjutama tervist veel päevi ja nädalaid.

Samasugust infot saab lugeda ka tubakainfo.ee: passiivne suitsetamine ei ole ainult kellegi "kõrval seismine", vaid tubakasuitsuga saastatud keskkonnas viibimine – sealhulgas ka pindadele ladestunud osakeste mõju.

Ehk siis: "ma olen suitsetan õues" ei ole kilp, mis teeb suitsu kahjutuks. Õhk on ühine liikumises, ja me kõik hingame sama ruumi – eriti nendes kohtades, kus teekond on ette ära määratud: uste juures, peatuses, kitsal kõnniteel.

Seadus ütleb üht, argipäev testib teist

Eestis on tubakaseaduse loogika lihtne: suitsetamine on lubatud ainult suitsetamisruumis või märgistatud suitsetamisalal, ning tubakatoodete ostmise ja tarbimise vanusepiir on 18.
Paberil on piirid olemas.

Aga elu armastab "vahepealseid kohti": see üks uks, see üks kõnnitee kooli või lasteaia suunas, see peatus ja kus "seistakse korraks". Ja just seal tekib konflikt, mida ei lahenda kumbki äärmus – ei vaidlus ega ka vaikimine.

Sest küsimus ei ole selles, kas suitsetajal on õigused. Jah, ka suitsetajal on õigused.
Aga küsimus on selles, kus algab teise inimese õigus mitte saada sinu valiku osaks.

Vabadus ja vastutus saavad kokku seal, kus teised peavad läbi minema

Vabadus on ilus sõna, kuni me oleme üksi. Ühises ruumis muutub vabadus paratamatult ka vastutuseks. Sest suitsetamine on valik. Passiivne suitsetamine kahjuks alati ei ole.

Ja kui keegi teine peab muutma oma sammu kiirust, marsruuti või hingamist selleks, et suitsetaja "ainult hetk" ei mõjutaks teda, siis nihkubki piir paigast - teine inimene on sunnitud leppima sinu harjumusega. Jah, see ei kõla dramaatiliselt, see lihtsalt juhtub. Aga kui mõelda, et seda juhtub meie ümber kogu aeg.

Lapsed ei õpi "normaalsust" loengust, vaid pildist

Siin on koht, kus ma ei taha targutada. Ma tahan küsida nii, et jääks ruumi ka sinu mõtele.

Kui laps näeb, et suits kuulub teekonna juurde – mitte erandina, vaid korduva pildina –, siis tema jaoks see normaliseerub. Ta ei aruta, kas see on õige või vale. Ta lihtsalt salvestab: nii ongi.

Ja siis tekib küsimus, millele ei ole vaja vastata kommentaarides, vaid pigem endale:
Millist eeskuju me anname, kui peame normaalsuseks : 

• hingata sisse tubaka suitsust saastunud õhku? 

• et puhas õhk on muutunud millekski, mida peab otsima, mitte see ei ole iseenesest mõistetavalt meil olemas?

Mida saaks teha, ilma vaidlemata ja tulemuslikult

Mõnikord ei muuda maailma suur kõne, vaid väike nihutus.

Kui sa suitsetad, siis üks tegu aitab rohkem kui sada õigustust: seisa nii, et sinu suits ei jääks kellegi vältimatule teele – uste, peatuste ja kitsaste kõnniteede lähedal. Mitte "natuke kõrvale", vaid päriselt kõrvale.

Ja kui sa ei suitseta, siis sul on õigus paluda suitsuvaba õhku. See ei ole kius. See on tervis. Ja lõpuks ka küsimus sellest, millist ühist ruumi me loome – endale ja lastele.

Allikad 

• Tervise Arengu Instituut: suitsetamise ja nikotiinitoodete tarvitamise levimus ning passiivne kokkupuude kodudes (uuringutulemuste kokkuvõte).

• Tervise Arengu Instituut: nikotiinipatjade kasutuse kasv Eestis (2022 vs 2024; sh noored).

• Tervise Arengu Instituut: "kui tunned suitsulõhna, oled juba passiivselt suitsetanud" + nähtamatu suitsu osakaal ja jääkosakeste püsivus.

• Tubakainfo: passiivse suitsetamise selgitus (sh pindadele ladestunud osakesed ja alternatiivsed tooted).

• Riigi Teataja: Eesti Vabariigi põhiseadus §28 (õigus tervise kaitsele) ja §53 (kohustus säästa elu- ja looduskeskkonda).

• Keskkonnaseadustiku üldosa seadus §23 kommentaar: õigus tervise- ja heaoluvajadustele vastavale keskkonnale.

• Terviseinfo: suitsetamise piirangute üldpõhimõtted ja vanusepiirang.