Reede 13 - uskumustest ebausuni ja musta kassi maagia

1) 13 - mitte ainult number? 

Kolmteist ehk 13 on täisarv, paarituarv, maatemaatiline number, mis asub 12 ja 14 vahel. Vanarahvas on arvu 13 ristinud kuraditosinaks, mõnel pool ka tonditosinaks. Ja nüüd äkki muutub kõik. Kultuuris ei liigu numbrid ainult kalkulaatoris – nad liiguvad ka lugudes.

Mõnele meist tekitab number 13 tõsiselt võetavat hirmu, see on triskaidekafoobia ehk hirm 13 ees. See on hea näide sellest, kuidas korduv jutt võib kasvada tundeks, mida inimene päriselt kogeb. Lugu, mis sisaldab ebausku, on natuke nagu lumepall - alguses on see väike ja süütu, aga mida rohkem seda veeretada, seda suuremaks ta läheb.

2) Reede - nii lõpp kui algus

Reede - täiesti tavaline argipäev, viies nädalapäev, kooli- ja töönädala viimane päev. Kindlasti väga oodatud päev, sest lõpuks ometi saab natuke hinge tõmmata. 

Mõni ehk võtab seda hingetõmbamist väga tõsiselt ja siis võib nädalalõpp jääda lühikeseks ja tuua kaasa peavalu. Aga see on hoopis teie teema.

Paljudes riikides on töönädal esmaspäevast reedeni ning nädalavahetus on laupäev–pühapäev. Reede õhtu on sageli see hetk, kus tööpäevad muutuvad vabadeks päevadeks. Ka sõna weekend (nädalõpp) tähendab perioodi reede õhtust kuni esmaspäeva hommikuni.

Seepärast on reedel pigem hea kuulsus:

• Osadele on see klassikaline lõõgastumise ja "pidu võib alata" õhtu.

• Paljudele peredele hoopis koosolemise ja koduse rahu algus.

• Mõnele lihtsalt on see aeg iseendale või oma hobidele

Põhjamaadele omaselt on isegi olemas täiesti omaette reedeõhtu rituaal: Rootsis räägitakse fredagsmys'ist – mõnusast "kodusest reedeõhtu olemisest", mis tähistab nädala lõppu pigem teki ja taco kui draama ja õnnetuse märgiga. Le Monde kirjeldab seda kui modernset kodust nädalalõpu alustamise traditsiooni. Inimesed jäävad turvaliselt ja mõnuselt koju, mitte ei lähe baari ega tänavale pahandusi otsima.

3) Kuidas need kaks kokku said.

Kui kalendrisse satub 13. kuupäev ja see on veel reede, käivitub osadel inimestel automaatpiloot: "No nüüd hakkab juhtuma."  

Number 13 ja nädalapäev reede pandi üheks konkreetseks "reede ja 13" uskumuseks kokku Prantsusmaal 19. sajandi esimesel poolel, kust see liikus kirjanduse ja lavateoste toel edasi Ameerikasse. See modernne hirm on tegelikult kokteil iidsetest müütidest ja ajaloolistest sündmustest.

Põhjamaade mütoloogias peituvad selle numbri halva maine juured loos 12 jumala pidusöögist. Rahu rikkus kutsumata 13. külaline Loki, kes ässitas kavalusega ühe jumala teist tapma, muutes numbri 13 igaveseks reeturlikkuse sümboliks.

Kristlik kultuuriruum lisas sellele oma tähenduskihi, seostades numbrit ja päeva Jeesuse surmaga. Viimasel õhtusöömaajal viibis teadupärast 13 inimest ning kuna reede oli Vana-Roomas tavapärane hukkamispäev, sai just sel päeval teoks Kristuse ristilöömine.

19. sajandi Euroopas ja Ameerikas kinnistus see seos veelgi pragmaatilisemal põhjusel: reede oli pikaaegne avalike hukkamiste päev. Kui võllas pandi püsti kuupäeval, mida niigi õnnetuks peeti, nähti selles erilist kurjakuulutavat märki, mis külvas rahva seas hirmu.

Ajaloolise pöördepunktina on kirjanik Katherine Kurtz välja toonud 13. oktoobri 1307 aastal. Just sel reedel laskis Prantsuse kuningas Philippe IV Ilus arreteerida templirüütlite ordu liikmed, luues paljude jaoks tugeva seose konkreetse kuupäeva ja suurt tragöödiat toova ebaõnne vahel.

Eesti rahvapärimusse jõudis see uskumus 19. sajandi keskel nn taevakirjade kaudu. Need Saksamaalt levima hakanud käsikirjad loetlesid aasta kõige õnnetumaid päevi ning õpetasid, kuidas kodu kurja eest kaitsta. Nii harjus ka maarahvas pidama reedet ja kolmeteistkümnendat kuupäeva kombinatsiooniks, mida tasub peljata.

4) Reede 13 meil ja põhjanaabrite juures.

1. Reede kui "poolpüha" ja töökeelud

Eesti rahvakalendris ei olnud reede tingimata "paha", vaid pigem ohtlik ja püha. See oli aeg, mil teatud tegevused olid rangelt keelatud, et vältida ebaõnne:

• Ketramine ja õmblemine: Reedeti ei tohtinud kedrata ega õmmelda – usuti, et siis "torkad Jeesuse silmi" või et lambaõnn kaob (lambad hakkavad kiduma).

• Pesupesemine: Reedest pesupesemist peeti halvaks endeks, sest "reedesärk ei saavat kunagi puhtaks" või toovat see majja haigusi.

• Uue töö alustamine: Kurikuulus reede 13 on Eesti vanasõnades saanud täiendust: "Reedesed asjad läksid tühja" või "Reede on reetja päev". Uut tööd, reisi või ehitust sel päeval naljalt ette ei võetud.

2. "Kolmteist" ja kuraditosin

Eestis, nagu mujalgi Euroopas, tunti numbrit 13 nime all "kuraditosin".

• Ebausk oli nii sügav, et vanades kõrtsides või koosviibimistel välditi 13 inimese istumist ühte lauda. Usuti, et see, kes esimesena lauast tõuseb (või viimasena istub), sureb aasta jooksul. See on otsene kaja viimasest õhtusöömaajast.

• Huvitaval kombel peeti aga 13. kuupäeva vahel sobivaks ajaks nõidumiseks ja ennustamiseks, sest piir "meie maailma" ja "teispoolsuse" vahel olevat siis õhem.

3. Taevakirjad kui "päästerõngas"

Nagu varem mainitud, muutusid 19. sajandil Eestis populaarseks taevakirjad. Need olid omamoodi tolleaegsed "ahelkirjad".

• Inimesed uskusid, et kui sul on see kiri kodus olemas või kui sa kirjutad seda ümber, siis reede ja 13. kuupäeva needus sinu peale ei hakka.

• See lõi paradoksaalse olukorra: inimesed kartsid seda päeva, kuid tundsid end turvaliselt, kui neil oli taskus paberilipik, mis "kaitses õnnetuste eest".

4. Tänapäevane "Reede 13"

Eestis on reede 13 muutunud pigem popkultuuri osaks. Huvitaval kombel on see päev saanud veredoonorluse sümboliks. Tihti korraldatakse just reedel, 13. kuupäeval doonoripäevi loosungiga, et "tee sel õnnetul päeval midagi head, siis ei juhtu sinuga midagi halba". See on kaval psühholoogiline nipp muuta hirm positiivseks tegevuseks.

Soome rahvausundis ja ajaloos kinnistus reede ja 13. kuupäeva halb maine sarnaselt teiste Põhjamaadega läbi kirikukalendri ja vanade uskumuste. Soome talupojakultuuris peeti reedet üldiselt "pühaks" või "õnnetuks" päevaks, mil teatud tööd (näiteks villa ketramine või külvamine) olid keelatud, et mitte kutsuda esile halba õnne. 

Number 13 ja reede kombinatsioon muutus soomlaste teadvuses eriti märgiliiseks 19. sajandil, mil trükitud almanahhid ja "mustad raamatud" hakkasid levitama teavet nn. kadonpäivät ehk kadupäevade kohta. Need olid kindlad kuupäevad aastas, mil usuti, et ebaõnn on vältimatu ja uute ettevõtmistega ei tohi alustada.

• Tööohutus: Huvitav on see, et tänapäeva Soomes on "reede ja 13" ametlikult kuulutatud riiklikuks õnnetuspäevaks (Kansallinen tapaturmapäivä). Selle eesmärk on juhtida tähelepanu tööohutusele ja ennetada õnnetusi – mitte ebausu tõttu, vaid seetõttu, et statistika järgi kipuvad inimesed sel päeval olema tähelepanematumad.

• Keelud: Vanas Soome külaühiskonnas usuti, et reedel sündinud laps on "reedelaps" (perjantain lapsi), kelle saatus võib olla raskem, ning kui see langes kokku 13. kuupäevaga, peeti seda märgiks, et inimene peab elus keskmisest rohkem vaeva nägema.

Siin on levinumad näited, kus 13. numbrit kohtab haruharva:

• Lennundus: Paljud suured lennufirmad (nt Lufthansa, Ryanair, Air France) on jätnud lennukisalongidest 13. istmerea vahele. Reisijad liiguvad otse 12. realt 14. reale, et vältida asjatut ärevust õhkutõusul.

• Kõrghooned ja liftid: USA-s ja osaliselt Euroopas puudub paljudel pilvelõhkujatel 13. korrus. Liftinuppude paneelil järgneb numbrile 12 kohe 14 või on korrus tähistatud tähega "M" (tähestiku 13. täht).

• Hotellindus: Paljudes hotellides ei eksisteeri tuba numbriga 13. See asendatakse sageli tähisega "12A" või jäetakse number lihtsalt vahele, et säästa külalisi "halva õnne all" magamisest.

• Vormel-1 ja võidusõit: Pikka aega välditi autospordis numbrit 13 stardirivis. See traditsioon pärines aegadest, mil mitu traagilist õnnetust juhtus just selle numbriga autodel.

• Haiglad: Operatsioonisaalid on haiglates sageli nummerdatud nii, et number 13 jääb vahele, kuna patsiendid võivad operatsiooni eel muutuda ebausklikuks, mis ei mõju paranemisele hästi.

• Laevandus: Meremeeste seas on vana uskumus, et 13-liikmelise meeskonnaga merele minek kutsub esile tormi või laevahuku. Samuti välditakse laevade ristimist või vette laskmist 13. kuupäeval.

• Linnaplaneerimine: Mõnedes linnades puuduvad 13. tänavad või majanumbrid 13, et säilitada kinnisvara väärtust, kuna ebausklikud ostjad väldivad selliseid aadressse.

Majanduslikus mõttes on "reede ja 13" reaalne fenomen. Hinnanguliselt kaotab maailma majandus sel päeval sadu miljoneid eurosid, sest inimesed jätavad ebausu tõttu ära lende, pulmi või suuri äritehinguid.

6) Natuke ka mustast kassis.

Kui inimene tahab "märki", siis kass on ideaalne kandidaat – sest kass ei tee koostööd.
Ta kõnnib omapead. Ta otsustab ise, kellega ta suhtleb. Ta võib olla hell ja alandlik, kuid järgmisel hetkel võib tema pilgust lugeda: "Kes siin on peremees?" Just see isespäisus ongi põhjus, miks kass tundub paljudele nii müstiline.

"Ajalooliselt sai must kass halva maine peamiselt seetõttu, et Euroopas ja Ameerikas seostati teda nõiaprotsesside ajal nõiduse ja kurjuse käsilastega. Musti kasse kujutati sageli nõidade ustavate kaaslastena, mis kinnistas usku, et nad toovad halba õnne." 

Aga see on ainult pool lugu. Teine pool on palju armsam: samal ajal on musta kassi peetud ka heaks endeks. Näiteks Šoti pärimuses räägitakse, et must kass ukse ees võib tähendada head õnne ja meremehed on ajalooliselt pidanud musta kassi laeval kaitsjaks.

Must kass on nagu peegel – inimesed panevad talle külge selle tähenduse, mida nad parasjagu kardavad või loodavad. Kass ise tahab enamasti lihtsalt süüa, magada ja olla seal, kus on soe.

Loodetavasti ei näe keegi täna mutsa kassi teed ületamas – mitte sellepärast, et see tooks halba õnne, vaid sellepärast, et õues on külm talv ja kõik kiisud võiksid turvaliselt soojas kodus olla.

7)Kas saatus või fantaasia?

Lõpuks taandub kõik ühele küsimusele: kas reede ja 13 on tõepoolest "must auk" kalendris või on see lihtsalt meie kollektiivse kujutlusvõime vili? Nagu me nägime, on selle päeva fenomen kokku pandud iidsetest jumalate tülidest, piiblilugudest, veristest ajaloolistest sündmustest ja isegi keskaegsetest ahelkirjadest. Oleme ehitanud selle numbri ümber terved kindlused – jätnud vahele korruseid, istmeridu ja toanumbreid – justkui püüaksime saatust üle kavaldada.

Kuid ehk on tõde peidus hoopis mujal. Must kass, kes üle tee jalutab, ei kanna kaasas nõidade needust, vaid otsib tõenäoliselt lihtsalt sooja kohta, kus kerra tõmbuda. Samamoodi on number 13-ga – see võib olla kapi number, järjekorrapilet või koht nimekirjas, aga päeva lõpuks on see vaid sümbol, millele me ise tähenduse anname.

Võib-olla on "reede ja 13" meile vajalik just selleks, et korraks aeg maha võtta ja olla tähelepanelikum – olgu siis liikluses, tööl või üksteise suhtes, nagu soomlased oma õnnetusepäevaga (tapaturmapäivä) tuletavad. Kui me muudame hirmu ebaõnne ees hoopis heateoks (nagu veredoonorlus) või koduseks fredagsmys-õhtuks, siis on ebausk oma eesmärgi täitnud, muutes maailma natuke turvalisemaks ja hoolivamaks paigaks.

Nii et kui sa täna märkad musta kassi või vaatad kalendrit, siis ära muretse. Selle asemel, et oodata halba, võid hoopis mõelda: täna on reede – nädal on seljatatud ja ees ootab puhkus. Ja see on juba iseenesest päris hea õnn.