Kuidas ülekaal tekib –

ja kuidas sellest päriselt vabaneda?

Ülekaalu tekkepõhjus on ühtepidi lihtne ja teistpidi keeruline. Lihtne selles mõttes, et pika aja jooksul tarbime rohkem energiat, kui kulutame. Keeruline selles mõttes, et inimene ei ela kalkulaatori järgi. Meie valikuid mõjutavad harjumused, ahvatlused, stress, uni, hormoonid, vanus, tervis ja vahel ka ravimid.

Selle loo eesmärk on anda sulle selge raamistik, miks ülekaal tekib ja miks kaalulangetus ei ole sageli sirgjooneline. Kui tahad, saab siit edasi minna veel sügavamale (ja seda me teeme ka edaspidi), aga alustame suurest pildist.

1) Ülejääk ei kao kuhugi – ta koguneb

Keha toimib loogiliselt - kui energiat tuleb sisse rohkem, kui välja läheb, siis jääk salvestatakse. Kui see "väike ülejääk" kordub päevast päeva, siis muutub see kuude ja aastate jooksul kehakaaluks. Ülekaal ei teki tavaliselt paari päevaga – samamoodi ei ole ka realistlik oodata, et see kaoks paari päevaga.

Tihti ei tule ülejääk ainult suurtest söögikordadest, vaid just "väikestest asjadest": näksimine, magus kohvi kõrvale, portsude suurus, õhtune "midagi", liikumise vähenemine. Üksik päev ei muuda midagi, aga rutiin muudab.

2) Ahvatlused ja harjumused juhivad rohkem, kui me arvame

Enamik inimesi ei söö ainult näljast. Söömist mõjutavad emotsioonid, mugavus, maitse, seltskond, harjumus ja rütm. Ühel on raske loobuda jäätisest, teisel saiakestest, kolmandal õhtusest näksimisest. Ja kui elu on kiire või väsitav, valib aju sageli "lihtsa tee" – kiire energia, kiire lohutus, kiire rõõm.

Siit tekibki üks kaalulangetuse klassika: inimene on tubli ja püüab, aga ahvatlused on kogu aeg nina ees. See ei tähenda, et inimesel pole tahtejõudu – see tähendab, et keskkond ja harjumused on tugevad.

3) Stress ja magamatus – keha hakkab varusid hoidma

Stress ja vähene uni panevad organismi "häirekella" tööle. Kui keha on pinges, võib isu tõusta, tekivad tugevamad isud ning organism võib hakata varusid koguma. Tihti öeldakse selle kohta lihtsalt: kaal ei lange, kui organism peab tegelema teiste asjadega.

Lisaks mõjutab uni otseselt seda, kui lihtne on teha häid valikuid. Väsinud inimene ei vali alati parimat, vaid seda, mis annab kõige kiiremini tunde, et "midagi on parem".

4) Vanus ja ainevahetus – muutused võtavad aega

Ainevahetus ja keha kohanemine muutuvad ajas. Sama toidulaud, mis varem "ei teinud midagi", võib hiljem hakata kehakaalu mõjutama. Lisaks vajab keha muutustega kohanemiseks aega: ka rakkudel on vaja aega, et uue rütmiga kaasa tulla.

See on üks põhjus, miks paljud loobuvad liiga vara: paar nädalat pingutust, aga kaal ei liigu nii kiiresti kui oodati. Tegelikult võib samal ajal toimuda muutus ümbermõõdus, enesetundes või harjumustes – lihtsalt kaalunumber ei näita seda kohe.

5) Liikumine – mitte karistus, vaid "keha enda kasuks tööle panemine"

Liikumine ei ole ainult kalorikulu. Liikumine mõjutab söögiisu, stressi, und ja üldist energiataset. Kui liikumist on vähe, jääb energiakulu väiksemaks ja kaalutõus muutub lihtsamaks. Kui liikumist lisandub, muutub sageli lihtsamaks ka toitumise hoidmine.

6) Haigused ja ravimid võivad luua soodsa pinnase

On ka olukordi, kus ülekaalu tekkimisele aitavad kaasa haigused või ravimid, mis mõjutavad isu, ainevahetust või energiataset. See ei tähenda, et midagi pole võimalik teha. See tähendab, et lahendus peab olema personaalsem, rahulikum ja targem – mitte "üks plaan kõigile".

Miks kaalulangetajad ebaõnnestuvad?

Üks suurimaid lõkse on see, et inimene teeb muutuse liiga järsult. Kui muudad toidusedelit ja vähendad toidukogust liiga kiiresti, võivad tekkida:

isud üksikute toitude järele,
söögiisu võib tõusta,
ja lisaks võib tekkida emotsionaalne söömine.

Kui see juhtub, langeb motivatsioon kiiresti. Siis tekib ka teine suur teema: hirmud. Kas ma õnnestun? Kas kaal tuleb tagasi? Ja kas minuga juhtub see sama, mis varem – jojo-efekt?

Seepärast ei ole püsiv lahendus sprint. Püsiv lahendus on süsteem, mis töötab ka siis, kui päev on kehv.

Kuidas sellest vabaneda? Alusta püsivuse võtmetest

Et kaalulangetus päriselt püsiks, on vaja muuta energiabilanssi (kulutad rohkem kui tarbid), kuid sama tähtis on teha seda nii, et:

oleks võimalik järjepidev olla,
isud ja himud oleksid juhitavamad,
ja enesetunne püsiks.

Siin tuleb mängu üks väga oluline märksõna: küllastustunne.

Küllastustunne ja küllastushormoon

Selleks, et end hästi tunda ja plaanis püsida, vajame me täis kõhu tunnet ehk küllastustunnet. Seda aitab tekitada küllastushormoon, mis saab alguse sooles olevatest L-rakkudest. Need vabastavad küllastustunde hormooni ja see transporditakse vereringe kaudu erinevatesse kohtadesse, näiteks ajju.

Siin on otsene seos kaalu langetusega, kuna see vähendab söögiisu ja teeb järjepidevuse lihtsamaks. Küllastushormoon mõjutab ka rasvkudet (rasvamass võib väheneda), sellel on mõju neerudele, see toetab lihaseid ning aitab kaasa glükogeeni tootmisele, mis on lihaste "kütus".

Kui kokku võtta: kui küllastustunne on parem, on plaanis püsimine oluliselt realistlikum.

Kokkuvõtteks

Ülekaal ei ole ainult "tahtejõu küsimus". See tekib paljude tegurite koosmõjuna: energia ülejääk, harjumused ja ahvatlused, stress ja uni, ainevahetuse kohanemine, liikumine, tervis ja vahel ka ravimid. Seepärast on kõige mõistlikum lähenemine see, mis aitab muuta eluviisi samm-sammult, toetab järjepidevust ja paneb keha sinu kasuks tööle.

Kui sul on tunne, et tahad seda teekonda teha rahulikult, aga päriselt – siis tasub alustada sellest, et sa ei pea tegema seda üksi. Meie eesmärk on anda selgus, tugi ja süsteem, mis aitab püsiva tulemuse poole liikuda.