Kuidas siis õigesti toituda?

Õige toitumine ei tähenda "täiuslikku menüüd" ega seda, et sa pead kõigest "mitte tervislikust" loobuma. Se tähendab tasakaalu  - seda, et keha saab regulaarselt kätte energia ja ka toitained, mida ta vajab. Tasakaalukas toitumine on tähtis:

• et sul on piisavalt energjat,

• oleksid vähem "isude lõksus",

• taastuksid paremini,

• ja tunneksid end oma kehas kindlamalt.

Me proovime seletada võimalikult lihtsalt — aga ausalt: kui siia päriselt süvitsi minna, jätkub lugemist tundideks.

1) Alusta rütmist - söö regulaarselt, mitte juhuslikult

Üks suurimaid põhjuseid, miks "toit läheb käest", on see, et nälg lastakse liiga suureks. Siis ei vali enam sina — valib su keha.

Praktiline ja paljudele sobiv rütm on:

• 3 põhitoidukorda + 1–3 vahepala,

• ning toidukordade vahe pigem kuni 3–4 tundi.

Lisaks:

• hommikusöök võiks olla kuni tunni jooksul pärast ärkamist,

• õhtusöök pigem mitte hiljem kui 2–3 tundi enne uinumist.

Mida teevad liiga pikad vahed? Suurendavad nälga ja teevad ülesöömise lihtsaks. Regulaarne söömine aitab hoida nii enesetunnet kui portsjonid kontrolli all.
Mida teevad liiga lühikesed vahed? Kui näksimine muutub pidevaks "taustamuusikaks", koguneb päeva peale energiat märkamatult rohkem, kui arvad.

Nii pikad kui ka lühikesed vahed mõjuvad halvasti veresuhkru tasemele ja misk see veresuhkur nii tähtis ka mitte diabeedikutele räägime siin:

2) Tasakaal taldrikul - "päris toit" igal toidukorral

WHO soovitused rõhutavad lihtsat alust: mitmekesisus, rohkem taimset, täisterad, kaunviljad, pähklid ning vähem lisatud suhkruid ja liigset soola.

Hea "minireegel", mis töötab peaaegu alati:

• köögiviljad/puuvili igal võimalusel,

• täistera või muu kvaliteetne süsivesik (energia ja kiudained),

• valk (täiskõhutunne ja "stabiilne" olemine),

• head rasvad (keha toimimine, hormoonid, ajutöö).

3) Hommikusöök, miks see peaks sisaldama valku?

Hommikusöök ei pea olema suur, aga ta peaks olema tark: selline, mis ei jäta sind paari tunni pärast küpsist või saiakest jahtima.

Soovitused (lihtsaks tehtud) ütlevad: hommikusöögil tasub olla

• midagi taimsest (puuvili, marjad, köögiviljad),

• midagi täisterast,

• ja midagi valgurikast.

Valk hommikul on üks kõige praktilisemaid samme, sest see aitab paljudel hoida nälga stabiilsemana ja päeva toiduvalikuid mõistlikuna.

4) Lõuna ja õhtusöök - 

eesmärk on "varude mõõdukas taastamine, mitte kõik või mitte midagi"

Lõunasöök on tihti päeva kõige olulisem "ankur". Kui lõuna on liiga väike või jääb üldse vahele, hakkab õhtu kompenseerima — ja siis tekibki õhtu, kus tuleb tunne, et "ei saa täis ega mine lõhki."

Õhtusöök võiks olla pigem selline, mis:

• täidab kõhu,

• annab kehale vajaliku,

• aga ei jäta ööseks "ülesöömise tunnet".

Ja jah: kui õhtul on alati suurim isu, siis sageli pole probleem "õhtus", vaid selles, mis jäi päeval tegemata.

5) Vahepalad, kas need on vajalikud?

Vahepala on kasulik siis, kui ta aitab sul hoida rütmi ja enesetunnet. Hea vahepala on "mini-toidukord", mitte "suvaline näks". Vahepala ei pea olema kohustus, see on võimalus

Lihtne toimiv kooslus:

• puuvili/marjad/köögivili +

• midagi valgurikast või täisterast.

6) Kõike mida keha vajab ei saa söögist piisavalt

Isegi väga "korraliku" toidu juures võib mõni toitaine jääda puudu — eriti kiire elutempo, ühetaolise menüü või pimedal aastaajal ajal.

Näiteks Põhjamaades on D-vitamiin nii sage teema, et THL soovitab, võtta talveperioodil 10 µg D-vitamiini päevas (oktoobrist märtsi lõpuni).

Ehk: toidulisand ei pea olema "imevahend" — mõnikord on see lihtsalt mõistlik kindlustus.

Õige toitumine ei ole iseloomutest. See on süsteem: rütm + tasakaal + piisav toit. Ja kui need kolm paika saavad, muutub ka "tahtejõu vajadus" palju väiksemaks.