Meie hetked ja mõtted 

Mõtted ja lood päris elust.

Sellest, mis on päriselt oluline.

Siin jagame mõtteid, tähelepanekuid ja hetki päris elust — nii neist teemadest, mis puudutavad tervist ja teadlikku eluviisi, kui ka neist, mis lihtsalt puudutavad inimeseks olemist. Kirjutame sellest, mida ise kogeme, märkame ja oluliseks peame.

Need on lood päris elust. Väikestest hetkedest, igapäevastest tähelepanekutest ja teekonnast, mis kujundab meie mõtlemist, valikuid ja eluviisi. Vaikselt ja päriselt.


Minu lapsepõlves oli vastlapäev päev, mida ma väga ootasin. Vastlapäeval ei keelanud ka muidu tõsised ja kombekad täiskasvanud endale lapseks olemist ja natuke hullamist. Isegi nõukogude seltsimehele oli see lubatud.

Aitäh neile sõpradele, kes ei küsi ainult "kuidas sul läheb?", vaid jäävad ka vastust päriselt kuulama. ❤️

Täna on 13 ja reede. Kas sul jättis nüüd süda löögi vahele ja külm jutt jooksis üle selja? Kindlasti pole sa ainuke, kes nii reageerib. Päris veider, kuidas üks number võib kõik ümber oma sõrme keerata.

On päevi, kus motivatsioon on nagu kadunud sokk pesumasinas – kuskil on, aga kätte ei saa. Siis ei aita ka käsk "võta end kokku". Kuid aitab rütm. Sest muusika ei küsi, kas sul on tuju. Ta lihtsalt tungib luba küsimata kõikidesse su rakkudesse ja vallutab need.

Statistika kohaselt suitsetatakse Eestis vähem kui varem. See on fakt ja hea uudis. Samal ajal ei ole nikotiin kuhugi kadunud, ta on lihtsalt vahetanud kuube. Tervise Arengu Instituut toob välja, et 16–24 aastaste seas on igapäevasuitsetajaid ligi 5%, kuid igapäevaseid nikotiiniga e-sigareti tarvitajaid ligi 10%. Ja tervikpilt on veel kõnekam: ...

On kummaline, kuidas mõned asjad meie elus muutuvad hirmuks mitte sellepärast, et nad oleksid oma olemuselt ohtlikud, vaid sellepärast, et me oleme harjunud neid vaatama ainult läbi ühe ja sama nurga, ühe ja sama sõna, ühe ja sama hirmu – nii, et me ei märkagi enam, kus lõpeb teadmine ja algab eelarvamus. Keha ei ela äärmustes, kuid inimese...

Kiituse päev

24/01/2026

Kiituse päev (24. jaanuar) sai alguse 1998. aastal Ameerika Ühendriikides, kui kaks naist – Kathy Chamberlin ja Debby Hoffman New Hampshire'ist – tõid esile lihtsa, aga olulise mõtte: inimesed märkavad head, aga ei ütle seda sageli välja.

Mõnikord ei alga muutus suure otsusega. Ta algab vaikselt. Ühe mõttega. Ühe tunde äratundmisega. Ühe väikese sammuga, mis tundub tühine –aga ei ole seda.